Veidi aega tagasi kogunes Anne & Stiili toimetus tavapärasest erinevas kohas – Saku mõisas. Kõikidel seljas kaunid tualetid, soengud peas ja musisuud maalitud (va. Ahtol;)). Kohale tuli ka fotograaf Kalle Veesaar, kes meid pildistama asus. Tulemuseks septembrinumbri toidulugu põnevatest hoidistest, mida toimetuse liikmed soovitavad ka teistel proovida. Igatahes veetsime mõnusalt aega ja mis kõige parem – peale fotosessiooni lõppu sai palju maitsvat ka suhu pista! Siin mõned fotod pildistamise käigust. Retseptid ja toiduloo leiad septembrinumbrist!

”

Ja selline on meie toimetuse ühispilt, autoriks Kalle Veesaar:

September on ajakirjale Anne & Stiil eriline – sel aastal tähistab see 1. sünnipäeva. Ja ka ajakiri on seekord septembris erilisem – topeltkaanega. Üheks kaanestaariks võluvalt naiselik moelooja Tiina Talumees, teiseks säravalt stiilne stilist Zenja Fokin.

Pealkirjaks on üks Eesti vanasõna, millega ilmselt suurem osa meist nõustub. Augustinumbri koduloos rääkis enda kodust sisearhitekt Pille Tael, kelle kodu koos aja ja inimestega muutub ning areneb. Siin on veel sellest armsast kodust pilte, mis ajakirja ei mahtunud:

Anne & Stiili Facebooki lehel said soovijad küsida küsimusi augustinumbri kaanestaari Anu Saagimi käest. Siin on Anu vastused.

Kas on tihti juhtunud, et Teid ei võeta tõsiselt, kuna olete meedias loonud endast sellise imago? ( nt tööl, vabal ajal jne)
Seda peaks küsima ilmselt minu ümber tiirlevatelt inimestelt. Näiteks, Ajakirjale “Stiil & Anne” antud intervjuus paluti iseloomustust ka minu ülemuselt ja kaastöötajatelt. Loe need läbi ja saad teada, kui tõsiselt Bravuuritari näiteks tööpostil suhtutakse.

Kas ekstreemsport meeldib? Kuna Anut langevarjuhüppel näeb?
Armastan lumelauasõitu ja rulluisutamist. Poeg meelitab mind vahel ka rulatama. Ise sooviks proovida lohesurfi. Langevarjuga lähen hüppama seitsmekümneselt.

Kas ta tarbib alkoholi iga päev?
Kahjuks küll.

Anu, avalda palun oma hea figuuri saladus? Näed oma vanuse kohta imehea välja:)
Armastan füüsilist tööd. Olen nõus maal kive tassima, muru niitma, õunapuid ja põõsaid pügama…Trennisaali mind nii lihtasalt ei saa. Linnas lähen pigem jooksu-või uisuringile värskes õhus, talvel olen suur iluuisutamise fänn. Stressirohkel ajal võib mind kohata spades ja ilusalongides nurru löömas.

Aga kuidas igavese ilu saladusega on, avaldad?
Selleks on kretiinsuseni lähenev optimism absoluutselt kõiges.

Millised on Sinu kolm asja, milleta elada ei saa?
Pere, armastus, šampanja.

Kelleks sa tahtsid saada lapsepõlves?
Näitlejaks.

Anu, mis Sa arvad, kas Sulle külge poogitud tiitel “bravuuritar” on pigem posiitvse või negatiivse tähendusega? Mida Sa ütleksid neile, kes peavad Sind labaseks inimeseks ja arvavad, et sellises eas naisterahval ei sobi käituda nii nagu Sa käitud? Kas Sul meediakärast villand ei ole?
Bravuuritari nime kannan uhkusega, palju meil Eestis ikka taolisi ekstsentrike on, kes sipelgapesa kihama suudavad panna.
Mind kividega loopijatele soovitan vahel peeglisse kiigata ja vaadata ega neil juhuslikult endil sarved ja saba pole külge kasvanud. Kohalik meediakära on minu jaoks nagu sääsepinin.

Anu, kas sa vahest jalutades linnatänaval, näed tavainimeste seas kedagi huvitavat, kellega tahaksid tutvuda ja sõbraks saada ?
Ikka, aga julgusest jääb vahel vajaka. Samas pole minu jaoks probleem kassajärjekorras või baarileti ääres võhivõõraga juttu puhuda.

Anu, mida võib sinust 20ne aasta jooksul kuulda või tõmbud vaiksesse keskkonda? Ja mida arvad oma mantlipärijatest?
Ütlesin seda ka ajakirjale Anne & Stiil antud intervjuus, et sooviksin sama efektselt distantseeruda Maarjamaa kirbutsirkusest nagu on seda teinud näiteks Jaak Joala.

Mmm…, mantlipärijad? Mul on neist kahju…

Kust on pärit sinu julgus olla just selline naine, nagu sa oled, seda nii väikses riigis, kui Eesti?
Trotsist reeglite ja iganenud maailmavaadete vastu.

Lolluseid, mis seltskonnaüritustel korda oled saatnud on sadu, milline neist paljudest Sulle endale kõige meeldejäävam on?
Püha taevas! Kõige ägedam oli kindlasti Madonna kontserdi afterparty Pühavaimu kirikus.

Kas on mingi unistus mis pole täitunud või on veel mida kindlast sooviks teha?
Tead, ma pole suur unistaja, olen tegutseja.

Millistele küsimustele keeldud vastamast?
Armastus, raha, lapsed.

Kirjelda end viie sõnaga, mis sind kõige paremini iseloomustavad. Ja miks valisid just need sõnad?
Tiiger, tuli, šokolaad, päike, pühapäev. Miks just need sõnad, ei tea… Tulid esimesena meelele ja keelele.

Kuidas meeldib mängida Rain Tolgi ja Andres Maimiku filmis Kormorantid ehk nahkpükse ei pesta?
Võrratu kogemus!

Mida arvad Eesti meediast?
Nagu mullideta šampanja.

Milline on sinu muusikamaitse?
Raju, romantiline, dramaatiline.

Mida sa elus kõige rohkem kardad ja mida mitte?
Kardan vanadust, jumaldan lihtsust.

Milliseid juuksehooldusvahendeid kasutad, et oled saanud endale nii kenad ja pikad juuksed??
Olen hankinud endale unistuste juuksuri.

Kui sul tekib hirm (mis iganes teemast, olukorrast, nähtusest jne), siis kuidas sa sellega tegeled, et rahulikuks jääda ja selle mõju alla mitte sattuda?
Kõigepealt võtan pitsi konjakit, seejärel tõstan halvad mõtted riiulile, vahel kirjutan ka paberile ja tõmban vetsupotist alla, siis meenutan kõige ilusamaid hetki oma elus ja kui see ka ei aita siis ütlen kõva häälega: “Anu, ära ole loll! Elus on hullemaidki asju, kui see…” Ja siis mõtlen viivu nendele hulludele globaalsetele katastroofidele. Lõpuks ampsan tükikese oma lemmikmaiust ja hullem ongi möödas.

Umbes kuu tagasi oli Anne & Stiilil eriline võimalus külastada 1772. aastal asutatud Veuve Clicquot šampanjamõisa. Meid esindas reisil kolleeg Eleri Ever, kes ei jäta värskeid elamusi ja põnevat infot enda teada. Sõna talle!

Mõis asub maaliliselt kaunis Champagne piirkonnas Reimsi linnas. Reisi ajal külastasime Veuve Cliquot peakontorit, luusisime veinikeldrites (neid maa-aluseid käike on muideks kokku 24 kilomeetrit) ning nautisime imelise toidu ja kihiseva šampanja harmooniat Manoir de Verzy suveresidentsis. Suvehäärberi tagaaeda on rajatud suur roosiaed ning üle orgude ja mägede looklevad kuni silmapiirini viinamarjapeenrad.

Eiriliselt avaldas muljet Madame Cliqcuot elulugu, kes 1805. aastal, olles ise vaid 27aastane ning eirates kõiki tolleaegseid tavasid, andus esimese naisena šampanja tootmisele ning viis Veuve Cliqcuot Ponsardin´i nime laia maailma. Nüüdseks on Veuve Cliqcuot maailmas šampanja nr 2.

Tänapäeval oleme harjunud nautima kristallselget šampanjat, kuid veel 18. sajandil oli see hägune ja läbipaistmatu! 1816. aastal avastas Madame Clicquot viisi, kuidas sade eemaldada. Selleks valmistati spetsiaalne laud, millele saab šampanjapudelid asetada tagurpidi ja nurga all. Kui sade on settinud pudeli kaela, külmutatakse see ning enne lõplikku korkimist lüüakse jäätükike koos sadega välja. Perfektselt kristallselgena saavutas Veuve Clicquot kõrgema vääringu kui eales varem.

Madame Clicquot äärmuslik eesrindlikkus tagas ka 19. sajandi alguses Venemaa turu vallutamise ning tema šampanjat saatis sealses ühiskonnas pakatav edu. Erilist imenektarit nautisid nii Tšehhov, Gogol kui ka Puškin. Kustutades Vene aristokraatide janu, ristiti Madame Clicquot veinide kuningas Klikofskoeks.

Kõige üllatavam osa reisil kuuldud infost oli fakt, et 18.-19. sajandil oli Veuve Clicquot šampanjade suhkrusisaldus 90 g/l. Hmm, tundub lausa siirupina kui arvestada, et see oli topelt nii magus kui tänapäeval Demi-Sec šampanja ning Brut’i ehk kuiva veini suhkrusisaldus on hetkel vaid 8-12 g/l.

Loe ka augusti Anne & Stiilist lk 67!

Maitseelamustele andis tipunoodi aprikoosikook ja Veuve Clicquot Demi-Sec.

Maailine Champagne piirkonna maastik ja lõputud viinamarjapeenrad.

Manoir de Verzy suveresidentsis saab degusteerida erinevaid Veuve Clicquot šampanjasid.

Suvine Manoir de Verzy.

Veuve Clicquot Le Grande Dame aastast 1996.

Aastakäik mõisa veinikeldris sade eemaldamise laudadel.

Augustinumbri kaanepersoon Anu Saagimi fotosessiooni making of fotod, autoriks moe- ja ilutoimetaja Ester Kannelmäe. Loo võib igaüks ise juurde mõelda. Ahjaa, pildid tehti Saaremaal, Orissaare lähistel.

Meie Facebooki lehel saad kuni kolmapäevani esitada Anu Saagimile küsimusi, kui artiklit lugedes midagi kripeldama jäi.

Augustinumbri moeseeria Anni Arroga on lummavalt kaunis ja seda vaadates on peaaegu tunda piltidel peegelduvate päikesekiirte soojust. Ilu on piltidele püüdnud Kalle Veesaar, stilistiks Ester Kannelmäe.

Need kaadrid siin on aga Esteri tehtud moeseeria pildistamise nn. backstage’s.

Anne & Stiil käis juuli lõpus lõunanaabrite kõige kuumemal (seda nii otseses kui kaudses mõttes) festivalil Positivusel. Mõnus muusika oli lätlastele kohaselt rahulikumat ja kulgevamat sorti, ent mida sa nende männipuude all ja liivarannas ikka muud soovid. Inimesed olid üle mõistuse ilusad – tabasime end soolasambana seismas ja lihtsalt imetledes kui hea geenibaas meie lähinaabritel kasutada on. Nagu öeldud, toimumispaik oli lihtsalt fantastiline ja lisaatraktsioonid täpp i peal – võrkkiiged männipuude all, nunnufaktoriga vahetuskabiinid rannas ning toiduala, kust sai erinevalt tavapärasest söeks põletatud lihast tõelist toitu. Positivuse plaanid on ilmselgelt ka järgmiseks aastaks tehtud!

Ahjaa, miks sellest siis nüüd järsku räägime. Sest septembrinumbri koostamine käib suure tuhinaga ja selle käigus kerkib põnevaid paralleele ka kuumade suvepäevade ja festivalidega. Kui vaadatud kümneid tuhandeid uue moehooaja pilte ja mõte juba veidi kokku jooksnud, siis on mõnus avastada, et oled mõnda üllitist ka lähedalt näinud. Moefanatte ja efektse show austajaid hellitanud Scissor Sistersi lauljanna Ana Matronicu kadestama ajava kleidi (Prada, Prada, Prada!) suutis üle trumbata vaid härra Jake Shearsi ülimegaliibuv nahkne kehakate. Moeauhinna on ära teeninud ka Muse’i Matthew Bellamy, kes pimestas festivali peaesinejana hõbeliterdatud ülikonnas. Ja muusikast võiks loomulikult rääkima jäädagi…

Augustinumber on ülehomsest müügil, tellijad peaksid kätte saama homme. Esikaanel Anu Saagim. Ajakirjast leiad veel kolumnivõistluse parimad lood, moeseeria Anni Arroga, keha loo Elis Aunastega, põnevad soengumoed ja palju muud.